Leiutajageen – tootearendaja Sarah Jacobskötteri portree
Fantaasialennud, jalgadega uuesti maapeale tulemine ja kannatlikkuse proovilepanekud
Kui B. Brauni uute toodete arendamise jaoks on olemas just õige geenikombinatsiooniga inimene, siis on selleks Sarah Jacobskötter: tema ema on arst ja tema isa on mehaanikainsener. „Ma arvan, et psühholoogid võiksid sellest nii mõndagi järeldada,“ ütleb 31-aastane Sarah ning kui silmapilgutust oleks võimalik kuulda, siis kõlaks siinkohal just see heli.
Aga olenemata sellest, kust tuleb tema huvi meditsiinitehnoloogia vastu, kas geenidest või tema psühholoogilisest olekust, on üks asi täiesti selge: Sarah Jacobskötter armastab katsetada. Teda on alati huvitanud see, kuidas asjad töötavad. Või kui nad ei tööta, siis see, kuidas neid parandada.
Toredad asjad ja hädavajalikud asjad
Aga miks ei oleks võinud temast saada pesumasinate, lennukite või teletehnoloogia tootearendaja?
„See tehnika on muidugi väga huvitav,“ vastab Sarah pärast väikest mõttepausi. Seejärel ütleb ta aga tõsisemal toonil: „Aga toredate asjade ja hädavajalike asjade vahel on erinevus: B. Brauni tooted aitavad inimestel terveks saada või lausa elus püsida, millessegi sellisesse panustamine on minu jaoks oluline.“
Sarah on töötanud B. Brauni arendusosakonna tööstusinsenerina alates 2013. aasta augustist. Uurimis- ja arendusjuhina vastutab ta infusioonipumpade seadmetevaliku arendamise eest. Konkreetselt töötab ta selliste infusioonisüsteemidega, kus pumbad töötavad koos intravenoosse ravi komplektidega, millel on tilgakamber ja rullklamber, eesmärgiga varustada patsientide kehasid vedelikega ohutult ja katkematult.
Sarah Jacobskötteri tööpäev on täis kohtumisi ja pidevat projektidealast koostööd oma kolleegidega: üksikuid osi uuritakse ja mõõdetakse, arutatakse järgmisi samme ning tihtipeale viiakse prototüübid otse kasutajateni. Just seetõttu teeb B. Braun tihedat koostööd haiglatega, kus arstid ja õed katsetavad toodete sobivust. „Mõnikord me ka filmime ning analüüsime seda. Miks kasutaja kõhkles? Kui kaua aega kulus? Mida kasutaja sellest arvas?“
Mõnikord on lahendus lihtne
Kasutajatega suhtlemine võib aidata meeskonnal jälle jalgadega maapeale tulla ja täiusliku tulemuseni jõuda ning eelkõige suurendab see ohutust.
„Kasutajate kaasamine toob meid mõnikord meie fantaasialendudelt jälle maa peale tagasi,“ arvab Sarah. Jälle on kuulda silmapilgutust. „Inseneridena võime me olla perfektsionistid – aga mõnikord on kõige lihtsam lahendus see kõige parem.“
Uurimis- ja arendustegevus toimub ettevõtte peakontoris Melsungenis: „Peale kontorite on sealsamas ka uurimislaborid ning vahendiarendus- ja tehnoloogiakeskus. See, kui lähedal osakonnad üksteisele on, aitab kolleegidega koostöö tegemisele suuresti kaasa.“ Ning kui USA või Brasiilia turu jaoks on vaja välja töötada riigispetsiifilisi lahendusi, pakib Sarah Jacobskötter oma kotid kokku ja töötab seal koos kohalike meeskondadega.
Jah, ma teen oma unistuste tööd
„Jah, ma teen oma unistuste tööd,“ sõnab Sarah Jacobskötter. Kuid ka temal on omad raskused ja motivatsioonikriisid. Tema suurimaks väljakutseks on: „Kannatlikkus! Ma olen selline inimene, et ma tahan kogu aeg edasi jõuda. Ilmselt armastan ma just seetõttu ka rattaga sõitmist ja jooksmist. Tootearendus on aga üks pikk teekond ning mõnikord tuleb ette takistusi ja viivitusi. Vahel paneb see mu kannatuse tõsiselt proovile.“
Kui lõppude lõpuks on see hind, mida tuleb kvaliteedi eest maksta. Need kannatlikkuse proovilepanekud on seda väärt, kuna kvaliteet on B. Braunile oluline. Ning töötada saab suurepärase meeskonnaga. Kuid ka see pole alati olnud meeliülendav kogemus.
Frustratsioon ja näpuga näitamine
Sarah Jacobskötter seisab kahe spetsialistide rühma vahel: üks vastutab pumbasüsteemi, teine voolikusüsteemi eest. Need süsteemid peavad omavahel täiuslikult kokku sobima. „Kui miski ei töötanud, siis hakkas tavaliselt pihta näpuga näitamine. Pumbarühm pidas süüdlaseks voolikurühma ja vastupidi.“
Sellest automaatsest reaktsioonist ülesaamiseks kulus tükk aega: „Mingi hetk said mõlemad rühmad aru – miski peab muutuma. Nüüd ei mõtle me enam sellele, kust probleem alguse sai, me keskendume koos olukorra lahendamisele. See on lõbusam ja efektiivsem. Ning nüüd samme me edusamme koos tähistada.“
Tagasi vaadates mõistab Sarah: „Me ei ole arenenud mitte ainult oma raskuste läbi, vaid ka meeskonnana. Oskusteabe jagamine on tõepoolest oluline.“ Ning taaskord kuuleme ilmselget silmapilgutust.
„Töövabasse ellu astumine“ – fraas, millega Sarah kirjeldab oma paar nädalat tagasi toimunud lapsepuhkusele minekut – polnud tema jaoks lihtne. „Ma olen väga elevil, et meie laps sünnib juba varsti, kuna, nagu ma ütlesin, pole ma kõige kannatlikum.“
Kes teab, milline DNA saab olema sellise ema ja arstist isa lapsel. Kuid ilmselt ei üllataks kedagi, kui ka tema saaks leiutajageeni ning eelsoodumuse meditsiinitehnoloogiaga tegeleda.