“Te ei suuda sellist valu ettegi kujutada,“ ütleb Günter Preiss. 82-aastane berliinlane ei tee meenutades mitte üksnes grimassi, vaid asetab alateadlikult ka käe südamele. Pole ka ime, kuna just seal peitub see, tema isiklik südameasi, mis teda ligi 30 aastat painanud on. Preiss oli 56-aastane, kui teda tabas esimene südamerabandus.

Just sellised lood näitavad ilmekalt, kuivõrd südamerabandused patsientide elusid mõjutavad. Kuid ta on siiski elus ja naudib jätkuvalt meditsiiniarengu vilju. Näiteks võimaldavad stendid ja balloonkateetrid palju vähem invasiivset ravi.

Angioplastika tähelepanu on suunatud ahenenud veresoonte laiendamisele stentide ja balloonkateetritega, mis võimaldavad võimalikult vähe invasiivset ravi. Iseenesest ei taga stent sugugi veresoonte lahti hoidmist ega vere voolamist, vastupidi, see võib isegi põhjustada veresoonte ahenemist – nähtust, mida kutsutakse restenoosiks. B. Braun aitab ahenemise riski vähendada, kattes stendid ravimitega. B. Brauni viimane uuendus sel alal on kaetud ravimit elueeriv polümeerivaba stent nimetusega Coroflex® ISAR. Selle väljaarendamisel tegi B. Braun tihedat koostööd Saksa Südamekeskusega Münchenis Saksamaal.

„Restenoosi vältimiseks vabastab see toode kontrollitult siroliimuse-nimelist ravimit. Koos ravimiga imendub kate kolme kuu jooksul täielikult, mis peaks märkimisväärselt vähendama hilisemate põletikuliste reaktsioonide riski,“ selgitab dr. Jorge Calisse, kes vastutab Berliinis B. Brauni Vascular Systemsi osakonnas stentide arendamise eest. Aastate jooksul on B. Braunist saanud üks Euroopa juhtivaid interventsionaalse angioplastika toodete tootjaid. Et vältida ohtlike vereklompide moodustumist stendis, peab patsient kuni kaksteist kuud võtma ka ravimit, mis hoiab vereliistakuid kokku kleepumast. Kui see on vastunäidustatud, võib haigusest olenevalt olla mõistlikum stent üldse paigaldamata jätta.

Selle asemel saab arst ravimiga kaetud SeQuent® Please NEO balloonkateetri – veel ühe B. Brauni uuenduse – mööda veresoonte ummistust oma kohale asetada ja täis puhuda. Ballooni pind vabastab seejärel kasvu pärssivat ravimit, saavutades stenti paigaldamata püsiva veresoonte laienemise. Ravi viiakse läbi paikse tuimastusega ja patsient võib peagi pärast operatsiooni lõppu haiglast lahkuda. „Tegemist on võimalikult vähe invasiivse mittekirurgilise tehnikaga, mida kasutatakse ahenenud või ummistunud veresoonte mehaaniliseks laiendamiseks,“ selgitab dr. Fleck. Ravi viiakse läbi paikse tuimastusega ja patsient võib peagi pärast operatsiooni lõppu haiglast lahkuda.