Kuidas käituda haavavalu korral?
Haavade ravimisel tuleb kindlasti tegeleda ka haavavaluga. Paljud haavad (ent mitte kõik) on valulikud. Tugev valu aeglustab haava paranemist.
Haavavalu suurus sõltub ka kehapiirkonnast, kus haav asub. Traumahaavadest on eriti valusad huule- ja põsehaavad, samuti suguelundite ja sõrmede vigastused. Väga valusad on esimese ja teise astme põletused, samas tõsisemate põletuskahjustuste korral (III ja IV aste) võib valu olla väike või täiesti puududa.
Paikne haavavalu on seotud närvilõpmete arvu (tiheduse) ja tundlikkusega ja sõltub ka haava tekitanud eseme omadustest ning vigastatu üldseisundist (vahetult pärast vigastust tekkinud šokiseisundis võib valu mõnikord mitte tunda). Lisaks traumale endale põhjustab/süvendab haavavalu kudede turse, põletik, surve haavale jne.
Haavavalu vaigistamiseks sobib enamik käsimüügis olevaid valuvaigisteid.
Haavade puhul on sageli valusaim protseduur sidemevahetus. Sel juhul tuleb kindlasti enne sidumisprotsessi manustada suukaudset valuvaigistit, et see jõuaks sidumise ajaks mõjuma hakata. Haava külge jäänud sidemeid ei tohi lahti rebida, vaid need tuleb niisutada haavaloputuslahusega ja lahti leotada.
Kroonilise haavandi puhul tuleb arstile/sidumisõele alati teada anda valu esinemise kohta.
Valu vähendava toimega on see, kui haava puhastamiseks kasutatavad lahused ja materjalid on kehasoojad.
Eelistada tuleks atraumaatilisi sidemeid (näiteks kuivade aeglaselt paranevate haavade puhul silikoonpinnaga Askina DresSil).
Krooniliste haavandite valu puhul soovitame Accel-Heal® Solo elektrostimulatsiooni seadet.