Haavade praktiline liigitus
Haav on naha või limaskesta ja selle aluskoe terviklikkuse kahjustus. Kahjustus võib olla koekaotusega või ilma selleta.
Akuutne ehk äge haav (ladina k vulnus)
Akuutsete ehk ägedate haavade hulka kuuluvad trauma- ehk vigastushaavad (marrastus, lõike-, rebimis-, torke-, lömastus-, hammustus-, põrutus-, laske-, muljumishaav), operatsioonihaavad (arsti poolt aseptilistes tingimustes teostatud) ja termilised kahjustused (põletushaavad, ka keemiline ja elektripõletus) ning külmumushaav). Need haavad on tekkinud välisel ehk eksogeensel põhjusel. Akuutsed haavad paranevad reeglina kiiresti ja hästi 2-3 nädala jooksul.
Krooniline haavand (ladina k ulcus)
Krooniline haavand on peamiselt sisemistel ehk endogeensetel põhjustel tekkinud koekahjustus. Reeglina paraneb see aeglaselt. Aeglase paranemise põhjused võivad olla üldised (näiteks verevarustuse häirest tingitud) või paiksed (näiteks biokilet sisaldav katt haavas).
Kroonilised haavandid on lamatis (survest, hõõrdumisest ja paiksest vereringehäirest tekkinud), venoosne haavand (venoossest puudulikkusest tekkinud), arteriaalne haavand (arteriaalsest puudulikkusest tekkinud), segatüüpi ehk kombineeritud haavand (arteriaalne+venoosne puudulikkus) ja diabeetiline haavand (diabeetilisest närvikahjustusest tekkinud ehk neuropaatiline haavand või isheemiline haavand diabeetikul).
Kroonilise haava raviprintsiibid kehtivad ka sellise ägeda haava puhul, mis ei ole tavapärase aja (hiljemalt 4-6 nädala) jooksul sulgunud, seega on muutunud krooniliseks.
Oluline! Reeglina ei sõltu haavaravivahendi valik mitte niivõrd haava liigist, vaid pigem teistest haava parameetritest, nagu haava vanus/paranemisfaas, eksudaadi kogus ja haava infitseerituse aste. Kontrollige kindlasti, kas vigastatul on kehtiv teetanuse vastane vaktsineerimine!
Paranemisfaasid akuutses ja kroonilises haavas
Sobiva haavaravivahendi valikuks tuleb osata õigesti hinnata haava paranemisfaasi. Mõned haavaravivahendid nagu Prontosan® on õnneks universaalsed ja sobivad ühtviisi hästi kõikidele haava liikidele kõigis paranemisfaasides. See teeb valiku lihtsamaks.
Teised vahendid jälle sobivad valikuliselt kas üksnes esmaabiks (Burnjel® geel), ainult suure eksudaadiga haavale (Askina® Sorb) või küpsemisfaasis oleva armi raviks (Askina® Scar Repair).
Põletikufaas ehk inflammatsioonifaas
Põletikufaas algab kohe pärast seda, kui haav on tekkinud. Akuutses haavas kestab see faas ligikaudu 3-5 päeva. Põletikufaasi lühendab õige haava esmaabi: korralik haava loputamine ja antiseptikumi kasutamine. Ainult puhas (mittepõletikuline) haav saab üle minna kasvufaasi. Aeglustunud paranemisega kroonilised haavandid jäävad enamasti „kinni“ põletikufaasi lõppu.
Kasvufaas ehk granulatsioonifaas
Kasvufaas saab alati alles siis, kui haav on täielikult puhastunud elutust koest, mikroobidest ja võõrkehadest. Akuutses haavas kestab kasvufaas keskmiselt umbes 2 nädalat. Selle aja möödudes peaks haav olema sulgunud.
Küpsemisfaas ehk armistumisfaas
Küpsemisfaas algab alles siis, kui haav on täielikult epiteliseerunud ja sulgunud. Armi küpsemine tähendab seda, et kudede elastsus armi piirkonnas taastub vähehaaval. Elastsuse taastumine kulgeb tasapisi ja kestab umbes aasta. Küpsemisfaasis võivad haava ohustada armistumishäired (hüpertroofiline arm, keloidarm). Samuti tuleb küpsemisfaasis tähelepanu pöörata armi igapäevasele kaitsele päikesevalguse (UV-kiirguse) eest, kuna kord juba pigmenteerunud armi ei ole võimalik enam heledaks muuta.
Kroonilise haavandi paranemisfaaside iseärasused
· Põletikufaas on enamasti subkliiniline (visuaalselt raskesti hinnatav) ja venib nädalate- ning kuudepikkuseks.
· Kroonilisi haavandeid katab reeglina silmale nähtamatu biokile, millest tavalised antiseptikumid läbi tungida ei suuda. Biokile eemaldamiseks sobivad hästi Prontosan® haavaloputuslahus ja geelid, mis kõik sisaldavad biokilet lõhustavad pindaktiivset tensiidi.
· Kroonilise haavandi kasvufaas kestab kauem kui akuutses haavas, kuna granulatsioonkoe arengut võivad aeglustada nii patsiendi põhihaigus kui sellega kaasuvad haigused.
· Kui akuutne haav pole 3-4 nädala jooksul sulgunud, selgitatakse välja põhjus ja ravitakse haava edasi nagu kroonilist haavandit.
Oluline! Ainult puhas haav paraneb. Haav ega haavand ei saa minna üle granulatsioonifaasi enne, kui haavapõhi on täielikult puhastunud elutust koest, haavakatust, mikroobidest ja biokilest.
Haavaeksudaadi kogusest sõltub sideme valik
Eksudaadi hulga järgi liigitatakse haavad suure, mõõduka ja vähese eksudaadi hulgaga haavadeks. Haavaeksudaadi kogusest sõltub sobiva haavasideme valik.
Tüüpiline eksudaadi kogus
põletikufaasis:
musta nekroosi olemasolul – väike,
kuiva fibrinoosse katu puhul – väike,
märja fibrinoosse katu puhul – mõõdukas või suur,
infitseeritud haavas – mõõdukas või suur,
granulatsioonifaasis:
granuleeruvas haavas – mõõdukas või väike,
epiteliseeruvas haavas – puudub täiesti.
Haavaravitoodete infovoldikutes on sideme imavus ja sobivus vastavalt haavaeksudaadi hulgale sageli märgitud tilga sümboliga, kus 3 tilka näitab suurt, 2 tilka mõõdukat ja 1 tilk väikest eksudaadi kogust.
Trauma- ehk vigastushaav
Vigastushaavad on trauma tagajärjel tekkinud naha ja nahaaluse koe vigastused. Levinud vigastushaavad on näiteks marrastused, lõikehaavad, torkehaavad, rebimishaavad, lömastushaavad ja loomade (vahel ka inimese) hammustushaavad. Mõnikord liigitatakse siia ka sellised ägedad koekahjustused nagu põletus ja külmumus.
Kõik traumahaavad on väga kõrge põletikuriskiga. Enamasti on nad mikroobidega saastunud ja vajavad antiseptikat!
Kui haavast jookseb verd ja verejooksu ei õnnestu peatada, tuleb pöörduda haigla erakorralise meditsiini osakonda või kutsuda kiirabi. Samuti kui haav on suur (vajab õmblemist) või väga saastunud, ärge püüdke seda ise puhastada, vaid katke puhta salvrätiga, siduge ja pöörduge kiiresti arsti poole.
Tähelepanu! Haavade kaudu võib loodusest inimorganismi sattuda teetanuse – raske krampidega kulgeva ja surmaga lõppeda võiva haiguse tekitaja (Clostridium tetani). Seetõttu on oluline välja uurida, kas kannatanul on kehtiv teetanusevastane vaktsineerimine. Selle puudumisel tuleb pöörduda arsti poole, kes teostab kaitsesüstid vastavalt kehtivatele ravijuhistele. Täiskasvanutele annab vaktsiin kaitse kuni 10 aastaks, selle aja möödumisel on vajalik kordusvaktsineerimine. https://ta.vaktsineeri.ee/et/uudised/kaitset-difteeria-ja-teetanuse-vastu-tuleb-uuendada-iga-kumne-aasta-tagant
Hammustushaavade ja kassikriimustushaavade puhul tuleb samuti arvestada haavanakkusega seoses looma süljes või küünistel olevate mikroobidega. Kassi küünistelt võib sageli haava sattuda haigustekitaja Bartonella henselae, mis võib eriti lastel põhjustada kõrge palavikuga kulgevat nn kassikriimustustõbe.
Eesti on ametlikult marutaudivaba riik. Siiski tuleb loomahammustuse puhul arvestada marutaudi riskiga (eriti piiriäärsetel aladel või teistest riikidest imporditud loomade puhul) ja vajadusel pöörduda konsultatsiooniks nakkuskeskusesse (Tallinnas) https://www.keskhaigla.ee/kliinikud/nakkuskliinik/ või lähima haigla EMOsse ehk erakorralise meditsiini osakonda (mujal Eestis).
Operatsioonihaav
Operatsioonihaav on vigastushaava alaliik, mis paraneb tavaliselt hästi, kuna ta teostatakse aseptilises (mikroobivabas) keskkonnas ja suletakse seejärel õmbluste või klambritega.
Soovitused operatsioonihaava sidumiseks:
• Operatsioonihaav seotakse sobiva imava sidemega.
• Esimest korda vahetatakse sidet tavaliselt 2 ööpäeva (48 tundi) pärast operatsiooni.
• Suure haavaeritise või veritsuse korral tuleb sidet vahetada varem.
• Operatsioonihaava võib pesta 48-72 tundi pärast operatsiooni, kui on toimunud haava servade esmane sulgumine ja haava ei ole jäetud dreeni.
Operatsioonihaava õmbluste eemaldamise aeg sõltub selles, millises kehapiirkonnas haav asub. Näopiirkonna, pea- ning jäsemehaavadelt eemaldatakse õmblused varem kui näiteks seljapiirkonnast. Liiga varane õmbluste eemaldamine võib põhjustada haava lahtiminekut. Seepärast tuleks õmbluste eemaldamisel kindlasti kinni pidada kirurgi soovitustest. Kui kirurg on kasutanud nahasisest õmblust, siis seda ei eemaldata. Kahtluse korral küsige arstilt või õelt nõu.