Normaalne stoom ja võimalikud stoomi tüsistused
Ideaalne stoom on 1-2 cm nahapinnast kõrgemal. See on niiske ja punane, limaskesta ja naha vahel ei esine selget piiri. Liiga kahvatu stoom võib viidata kehvveresusele ning liiga tume isheemiale ehk stoomi koe verevarustuse häirele.
Normaalse stoomi ümber ei esine punetust, löövet, haavandumist ega nahapõletikku.
Ka parima stoomihoolduse puhul võib mõnikord esineda stoomi tüsistusi, millest sagedasemad on stoomi sissevajumine, song, stenoos, fistul ja prolaps.
Stoomi sissevajumine
Stoomi sissevajumist võib põhjustada raskete esemete tõstmine. Eriti ettevaatlik tuleb olla esimestel operatsioonijärgsetel nädalatel ja kuudel. Stoomi sissevajumist võib kergesti põhjustada ka kehakaalu kiire langus lühikese aja jooksul.
Song
Song tekib tavaliselt stoomi vahetus läheduses raske füüsilise pingutuse või nõrkade kõhulihastega seoses. Väiksemate songade puhul võib abiks olla songavöö. Raskematel juhtudel läheb vaja korrigeerivat operatsiooni.
Stenoos
Aja möödudes võib stoomi ümber tekkida armkude, mis põhjustab stoomi ava ahenemise ja/või stoomisulguse. Selle ärahoidmiseks võib aeg-ajalt stoomi avausest sisse viia uriinikateetri, et hoida stoomi valendik avatuna.
Uuris ehk fistul
Stoomi kõrvale tekkinud väike naha-avake, millest võib lekkida uriini, väljaheidet, koevedelikku vms. Vajab kirurgilist ravi.
Stoomi limaskesta väljasopistumine (prolaps)
Väljasopistumine tähendab, et stoomi avausest väljub kas soole sisekest või kogu sool teatud ulatuses. Mõnikord on võimalik väljasopistunud sooleosa lamades tagasi lükata, mõnikord mitte. Limaskesta väljasopistumine takistab stoomikoti vahetamist ja sel puhul tuleb pöörduda arsti või stoominõustaja poole.