Alatoitumus on organismi haiguslik kõhnus, mis on seotud vähese ja ühekülgse toitumisega.
Alatoitumuse kõrval eristatakse vaegtoitumust, millega ei pruugi kaasneda alakaal, kuid organism saab pidevalt teatud toitaineid liiga vähe või liiga palju. Vaegtoitumine tekib tasakaalustamata toitumise korral. Äärmuslikel juhtudel võib patsient olla ülekaalus või isegi rasvunud, kuid samaaegselt vaegtoitunud, kuna tema igapäevase toidu kaloraaž on küll piisav ja isegi ülemäärane, kuid ta kannatab peidetud nälja ehk eluks hädavajalike toitainete puuduse käes. Selline olukord tekib, kui menüü on pikka aega ühekülgne ja sisaldab liigselt töödeldud toite, küllastunud rasva, liiga palju suhkrut ja soola. Samal ajal on sellises menüüs vähe aedvilju, täisväärtuslikku valku, mikroelemente ning kiudaineid.
Mõnikord võivad vaegtoitumuses rolli mängida ka sotsiaalmajanduslikud põhjused. Sagedamini pole see siiski mitte vaesus, mis takistab tervisliku toidu kättesaadavust. Õige toiduvaliku ja heade toitumisharjumuste korral saab ka kasinais oludes lubada endale tervislikku toitu.
Linnades võib siiski olla probleemiks, et kiirtoitu pakutakse rohkesti ja odavalt ja selle tarbimine on lihtsama vastupanu teed minek. Nii mõneski suurlinnas on teatud linnajagudes tekkinud nn „toidukõrbed“, kus värske ja tervislik toit ei ole kättesaadav, selle asemel aga leidub igal sammul burgerite või friikartulite pakkujaid.
Omaette teema on eakamate inimeste toitumisprobleemid. Eriti puudutab see neid, kes elavad üksi. Põhjused võivad olla juba eelpool nimetatud. Lisaks sellele võib eakaid kimbutada isutus, mis on seotud haigustega, iiveldustundega, üksindusega, suhtlemisvaegusega või halva suu ja hammaste olukorraga. Äge alatoitumus võib alguse saada erakorralisest sündmusest nagu raske operatsioon või elukaaslase surm.
Toitainete imendumise halvenemist võivad põhjustada teatud ravimid, samuti alkoholiga liialdamine ja suitsetamine.
Alatoitumus võib viia nii kehakaalu languseni kui lihasmassi vähenemisele. Seetõttu on alatoitumus üheks lihasnõrkuse ja kukkumiste riskiteguriks. Lihasmassi langus puudutab ka hingamislihaseid, mistõttu selliseid patsiente ohustab kergemini kopsupõletik.
Alatoitumus soodustab krooniliste haiguste ägenemist. Ägedate haiguste ja erinevate raviprotseduuride korral tekivad alatoitunud haigel sageli erinevad tüsistused ja see pikendab haiglas viibimise aega.
Alatoitumus tekib pikkamööda, tähelepanu tuleks pöörata järgmistele tunnustele:
- vähenenud söögiisu,
- kehakaalu langus,
- riided ja vööd jäävad suureks, sõrmused hakkavad loksuma,
- lihasjõudlus langeb, kiire väsimus kõndimisel,
- üldine väsimus,
- mäluhäired või keskendumisraskused.
Alatoitumuse ennetamine on tõhusam ja lihtsam kui kaalu taastamine ja hilisem tüsistuste ravimine.
