Kuidas võidelda laialt levinud haiguste vastu?
Laialt levinud haigused vaevavad miljoneid ja maksavad miljardeid. Kas vaevuste levikut saab aeglustada? Viis eksperti annavad vastuse.
Kardiovaskulaarhaigused, vaimsed häired, seedesüsteemi ja hambahaigused, luu- ja lihaskonna haigused ning vähk kuuluvad kõige levinumate haigusseisundite hulka, mis on majandusele kõige kulukamad. Millist rolli mängivad ennetav hooldus ja sotsiaalsed olud? Kuidas on võimalik ravi parandada? Ja mida saab õppida rahvusvaheliselt edukatest ennetusprojektidest?
„Me ei tohi käega lüüa, kui meil on mõni südame-veresoonkonna haigus, diabeet või rasvumus,“ räägib B. Brauni meditsiiniteaduste asepresident Alexander Schachtrupp. „Ka nüüdistehnoloogia aitab konkreetseid haigusriske paremini kindlaks teha ja neid vähendada.“
„„Tänapäeval pakub meditsiin paljudele laialt levinud haigustele tõhusat ravi. Kuigi krooniliselt haigete patsientide arv suureneb, vananeb samal ajal meie ühiskond. See näitab, et paljud ravimeetodid toimivad hästi, sest muidu ei pikeneks oodatav eluiga pidevalt. Ilmselt ravitakse haigeid inimesi enamasti hästi ja nad elavad seetõttu keskmiselt kauem. Niisiis oleme meditsiiniliselt edukad, aga ometi ohustame iseennast, kuna laialt levinud haigused, näiteks kardiovaskulaarsed vaevused ja diabeet, ei ole vältimatud. Need on isikliku eluviisi tagajärg ja nendega teadlikult tegeldes saab riske minimeerida. Pealegi on need riskid võrdlemisi hästi äratuntavad. Paljugi on otseselt seotud sellega, mida me sööme ja kui palju liigume. Näiteks tõstab liigsöömine vererõhku ning seega südame- ja veresoonkonna häirete riski. Samuti soodustab selliseid vaevusi ja ka vähki suitsetamine. See on teada juba pikka aega. Me teame, kuidas peaksime käituma, et elada tervislikumalt, ja ometi teeme seda ainult osaliselt. Nii on Saksamaal suitsetajate arv aastaid vähenenud, kuid ülekaaluliste osakaal kasvab. Praegu on Saksamaal umbes kaks kolmandikku meestest ja pooled naised rasvunud. Küsimus on selles, kuidas saab ühiskond inimest ebatervisliku käitumise muutmisel toetada. Ilmselgelt on tähtis raskendada teatud kahjulike toitude ja mõnuainete, näiteks alkoholi ja tubaka kättesaadavust, hõlbustades samal ajal tervislike toitude kättesaadavust. Selline suhtumine on mõjunud sigarettide ja lahjade alkohoolsete jookide, nn alkopoppide puhul: pärast seda, kui neile kehtestati märksa suurem maks, hakkasid noored neid palju vähem tarvitama. Seetõttu tuleks mõelda, kuidas toetada inimesi üldiselt õigesti käituma mitte ainult selliste takistuste, vaid ka suunamise ja keeldude abil. Nii ennetamine kui ka laialt levinud haiguste ravi võivad tulevikus teha tohutu arenguhüppe, kui meil õnnestub hinnata olulisi andmeid inimese keha ja käitumise kohta ning need omavahel informatiivselt siduda. Juba praegu on võimalik koguda palju teavet geeni- ja ainevahetuse analüüside ning näiteks salvestatud une- ja treeningandmete kohta. Kui meil õnnestub neid andmeid kontekstis õigesti tõlgendada, saab igale inimesele koostada kohandatud riskiprofiili ja isegi registreerida teatud ravivõtetele reageerimise määra. Sellise täppismeditsiini abil oleks võimalik lõpetada praegune ravimeetodite ja ravimite väljatöötamine suurte rühmade jaoks ning kohandada neid üksikjuhtumite põhiselt.““
See, kui hästi suudame end levinud haiguste eest kaitsta, oleneb eelkõige sellest, mida me sööme ja joome – selles on veendunud ka Anthony Fardet. Prantsuse toitumisspetsialist uurib söömis- ja joomisharjumuste ning laialt levinud haiguste, näiteks diabeedi, südamehaiguste ja vähkkasvaja seost. Ta on kehtestanud kolm lihtsat reeglit igapäevaseks tervislikuks toitumiseks.
Tervislik toitumine
„Krooniliste haiguste peamine põhjus on tasakaalustamata toitumine ja meie lääne kultuuris mängivad otsustavat rolli kaks peamist tegurit: liiga palju kaloreid loomsest ja tugevasti töödeldud toidust,“ räägib toitumisnõustaja dr Anthony Fardet.
„„Tugevasti töödeldud tähendab seda, et algseid koostisosi ei ole lihtsalt keedetud ja kombineeritud tavaliste lisanditega, nagu vürtsid või või. Selle asemel võtavad tootjad need kõigepealt väiksemateks osadeks lahti ja panevad siis uuesti kokku – tavaliselt koos kosmeetikatoodetes kasutatavate lisaainete ja koostisosadega, nagu värvained, magusained ning lõhna- ja maitsetugevdajad. Tugevasti töödeldud toidud – laste hommikusöögihelbed, teatud maiustused, maitsestatud jogurtitooted ja valmistoidud – sisaldavad tavaliselt palju suhkrut, soola ja rasva, mis on sõltuvust tekitavad ained. Samal ajal omastame neid nende pehme ja viskoosse struktuuri tõttu sageli halvemini kui ehtsat looduslikku toitu, mida peame kauem närima. Seetõttu on suur oht, et sööme neid liiga palju ja tarbime seetõttu tegelikust vajadusest märksa rohkem kaloreid. Need on „eriti tühjad kalorid“, mis on saanud niisuguse nimetuse sellest, et me omastame neist peamiselt energiat, kuid väga vähe olulisi toitaineid, nagu antioksüdante, mineraale, vitamiine ja kiudaineid. Alates 2009. aastast on tehtud üle 100 uuringu tugevasti töödeldud toidu ja tervise suhte kohta. Kõik need osutavad ühele: nende toodete regulaarne tarbimine on seotud suurema haigestumisriskiga, sealhulgas rasvumise, kõrge vererõhu, ärritunud soole sündroomi ja mitmesuguste vähivormidega. Kolm kuldreeglit aitavad meil tervislikumalt toituda ja vähendavad tõenäosust nende vaevuste käes kannatada. Need saab kokku võtta kolme märksõnaga: taimne, ehtne ja mitmekesine. Esimene reegel: loomset päritolu kaloreid tohib päevases tarvitatavas energiahulgas olla kõige rohkem 15 protsenti. See ei tähenda üksnes liha, vaid ka kala, piimatooteid ja muna. Teine reegel: tugevasti töödeldud toitudest pärit kaloreid tohib päevases tarvitatavas energiahulgas olla kõige rohkem 15 protsenti. Kolmas reegel: toituge mitmekesiselt ja sööge ennekõike looduslikke, peamiselt taimseid koostisosi sisaldavaid toite. Kui vähegi võimalik, peaks toit olema kohapeal kasvatatud, hooajaline ja looduslik. Need reeglid põhinevad holistilisel käsitlusel. Nende järgimine ei ole kasulik mitte ainult teie tervisele, vaid ka keskkonnale ja loomadele.““
Tervislik käitumine on meie enda otsustada. Kuid seejuures mõjutavad meid tegurid, mis on tugevalt seotud meie sotsiaalse taustaga. Selle tagajärgedega tegeleb sotsiaalepidemioloog Andreas Mielck.
Õigluse küsimus
„Laialt levinud haiguste levik on suuresti seotud ebaõiglusega. Inimesed sünnivad eri ühiskonnarühmadesse, millele on iseloomulikud teatav sissetulek ja haridustase, mida inimesed ei saa mõjutada,“ räägib sotsiaalepidemioloog dr Andreas Mielck.
„„Statistika näitab, et laialt levinud haigused, näiteks ülekaal ja kõrge vererõhk, on märksa levinumad väiksema sissetulekuga rühmades ja nendesse kuuluvad inimesed surevad palju varem. Kui inimene haigestub varem seetõttu, et ta kuulub mingisse rühma või on sealt pärit, on see ebaõiglane. Loomulikult on südame- ja veresoonkonna haigustel ning 2. tüüpi diabeedil palju pistmist isiklike harjumustega, näiteks toitumise, suitsetamise ja trenniga. Inimene võib arvata, et kuna ta saab ise otsustada, mida süüa, kas suitsetada ja kui palju liikuda, siis vastutab ta kõige selle eest ise. Ometi pole lugu nii lihtne, sest sageli valitsevad inimese ümbruskonnas, näiteks perekonnas, sõprade ja kolleegide ringis, juurdunud käitumismallid. Tänapäeval rõhutatakse väga tihti ainult iseenda vastutust. Selle vastukaaluks rõhutame meie üksikisiku piiratud võimet oma isiklikke harjumusi muuta. Sellega tuleb arvestada, kui ühiskond tahab, et väikese sissetulekuga rühmade eluviis oleks tervislikum. Praegu oleme takerdunud ennetusdilemmasse: enamik poliitilisi ja tervisekampaaniaid ei jõua kuigivõrd nendeni, kes neid kõige rohkem vajavad, küll aga jõuavad need suurepäraselt inimesteni, kes kalduvad niikuinii järgima tervislikumaid harjumusi. Sellest dilemmast saab üle ainult siis, kui kaasata algusest peale need, kes tuleks hõlmata juba kavandamise etapis. Jutt käib osalemisest. Kui tahame tugevdada nende inimeste olemasolevaid ressursse, mille abil nad saaksid end aidata, peame minema nende juurde ja neilt küsima: miks on teie harjumused sellised? Kuidas saaksite neid muuta? Kas te kindlasti tahate seda? Kuidas saaksime meie teid aidata? Muidugi on lihtsam ja odavam korraldada suitsetamisest loobumiseks suur teavituskampaania, selle asemel et pöörduda otse kampaania adressaatide poole ja nendega suhelda. Ent meil on võimalik midagi saavutada ainult juhul, kui alustame algusest. Isegi kui tagajärjeks on ühiskondlikest erinevustest tingitud ebaõiglus, ei ole asi selles, et kõik peaksid teenima võrdselt. Kuid me peaksime püüdma toetada madalamaid ühiskonnaklasse nii, et neil ei tekiks terviseprobleeme – ja kui võimalik, siis juba inimese sündides. Ebavõrdsus iseenesest ei ole häbilugu, aga kui sellest tulenevad tagajärjed muutuvad tervisele liiga koormavaks, muutub see ebaõiglaseks. Ja see on häbiväärne.““
Toimiv ennetus
Et ennetus võrdsetel alustel võib olla edukas, on tõestanud Soome arst Pekka Puska. 1970. aastatel töötas ta koos kolleegidega välja Põhja-Karjala terviseprojekti, mis tekitas vastukaja kogu maailmas. Sellest alates on südameprobleemidest tingitud suremus järsult vähenenud.
„„Kui alustasime 1972. aastal oma Põhja-Karjala projekti, oli Soome käes kurb rekord: maailma suurim südamehaigustest põhjustatud suhtarvuline suremus. See oli keskealiste meeste peamine surma põhjus. Laiem avalikkus avaldas survet ja nõudis: tehke midagi! Toona ei teadnud me selliste haiguste riskiteguritest sama palju kui nüüd. Siiski oli meile juba toona selge, et otsustavat rolli etendavad liiga suur vere kolesteroolisisaldus ja väga kõrge vererõhk, mis olid omakorda tihedalt seotud isiklike harjumustega, näiteks toitumise, suitsetamise ja vähese liikumisega. Saime aru, et selle probleemi lahendamise võti on ennetamine. Ent kuidas saaksime motiveerida inimesi järgima tervislikumaid harjumusi? Loomulikult selgitasime kõigepealt välja surmava südamehaiguse tekitanud haiguste põhjused. Ometi ei piisa lihtsalt teavitamisest ja kuulutamisest: toituge tervislikumalt, liikuge ja loobuge suitsetamisest! Sestap andsime neile praktilisi lisajuhiseid, kuidas seda parimal viisil saavutada. Kui aga soovite muuta terve piirkonna elustiili, peate muutma põhiolusid. Seetõttu juurutasime oma projekti sügavale kogukonda ja püüdsime kaasata võimalikult palju osalejaid. Me ei rääkinud üksnes Põhja-Karjala elanike, arstide ja hooldajatega, vaid ka ärimeeste, vabaühenduste ja ajakirjanikega. Tahtsime kasutada võimalikult hõlmavat käsitlust, et teha inimestele selgeks: see on teie projekt. Kui see viie aasta pärast lõppes, nägime esimesi positiivseid suundumusi: suitsetajaid oli vähem, toitumisharjumused olid muutunud ja südamehaigete arv oli hakanud vähenema. Seetõttu jätkasime programmi ja laiendasime ettevõtmist kogu Soomele. Järgmine samm oli hõlbustada inimeste tervislikumat eluviisi. Seadusega laiendati alasid, kus ei tohi suitsetada. Tegime koostööd ettevõtetega, et ergutada neid tootma vähem küllastunud rasvhappeid ja soola sisaldavaid tooteid. Algul osutati tugevat vastupanu, aga kui tootjad mõistsid, et nõudlus tervislikumate toodete järele kasvab, mõistsid nad selle äri võimalusi. Ligikaudu 30 aastaga vähenes keskealiste meeste südamehaigustest põhjustatud suremus umbes 80 protsenti. Vahepeal on oodatav eluiga pikenenud umbes kümme aastat. Paljud asjad osutavad tõigale, et nendesse vaevustesse haigestub vähem inimesi, sest rahva riskitegurid on palju vähem avaldunud. Kui projekt algul suitsetas üle poole meestest, siis tänapäeval 15 protsenti. Kui soomlastelt selle kohta küsida, ütlevad nad, et Põhja-Karjala projekt oli eeskuju. Ma arvan, et meie näitasime muutuste teed, kuid selle teekonna läbis Soome ühiskond. Mõeldes südamehaigustest tingitud suurele suremusele maailmas, on põhjust arvata, et meie programmi saab kasutada ka teistes riikides ja piirkondades. Siiski ei ole võimalik seda täpselt kopeerida Hamburgis ega Pekingis, sest olud on liiga erinevad. Sellegipoolest on kogukonnapõhise projekti põhimõte ülekantav ja Maailma Terviseorganisatsioon on rakendanud seda juba aastaid.““
Üheskoos otsustamine
Otsustatakse koos, mitte ülalt alla – psühholoog Pola Hahlwegi arvates aitab see põhimõte edendada ka vähiravi, sest otsuseid teevad arst ja patsient üheskoos.
„„Otsustel on vähiravis kaalukas roll. Valitud ravil on patsiendi edasisele elule sageli kaugeleulatuvad tagajärjed. Enamasti on patsiendid enneolematust olukorrast jahmunud. Sageli tunnevad nad end väga ebakindlalt ja neil on raske teha head otsust, kui pakutakse mitut ravivõimalust ning ükski ei tundu teistest selgelt parem. See juhtub tavaliselt siis, kui arstid otsustavad edasise tegevuskava, mis aga ei pruugi olla parim. Raviarstid käsitlevad seda küsimust tihti hoopis teisest vaatenurgast. Neile on selliste otsuste langetamine tavapärane. Peale selle vaatavad nad olukorda ratsionaalsemalt kui patsiendid ja neil on meditsiiniline pädevus. Kuid neil ei ole konkreetse inimese eriomast elukogemust. Neil ei ole võimalik teada, millistel kaalutlustel valib inimene just konkreetse raviviisi. Nii on võimalik, et ühele patsiendile on esmatähtis ohutus ja seetõttu on ta nõus leppima kõrvaltoimetega, sellal kui teine eelistab leebemat ravi, ilma et ta kasutaks kõiki võimalusi oma elu pikendada. Seega on tähtis roll patsiendi väärtustel, lootustel ja hirmudel. Siin ei piisa meditsiinilisest pädevusest, et teha konkreetse juhtumiga sobiv hea otsus. Seetõttu peaksid selliseid otsuseid langetama patsiendid ja raviarstid üheskoos. Uuringud on näidanud, et patsientide kaasamine otsuste tegemisse on väga kasulik: patsiendid on paremini informeeritud ja muutuvad enesekindlamaks, nende raviootused on realistlikumad ja nad usaldavad meditsiinitöötajaid rohkem. Arstid omakorda väidavad, et nemadki on pärast patsientidega arutamist ja nende ravimist rahulolevamad. Samuti kaaluvad nad rohkemaid ravivõimalusi. Siiani pole veel selge, kas raviplaani järgimine paraneb, kuid see tundub usutav. On palju kaastundlikke arste, kes peavad ühist otsustamist tähtsaks, ent sageli ei rakenda nad seda igapäevatöös. Põhjustena on muu hulgas mainitud vähest juhtkonna toetust ja ajapuudust. Nõnda valitakse ravi sageli kohe diagnostilisel konsultatsioonil, selle asemel et võimalusi mõnel teisel kuupäeval rahulikult üheskoos kaaluda. Seejuures väidavad arstid, et nende arvates aitab pikas perspektiivis aega kokku hoida, kui nad räägivad kohe algul patsientidega põhjalikult ning selgitavad neile olukorda ja võimalikke tegevusi. Samuti näitavad USA esialgsed uuringutulemused, et paremini informeeritud patsiendid loobuvad sagedamini vabatahtlikest sekkumistest, mida ei ole tingimata vaja, võimaldades seeläbi vähendada ravikulusid. Seega pole asi ainult klassikalistes ravi tagajärgedes, nagu suremus ja haigestumus, vaid ka elukvaliteedis ja rahulolus. Kui see muutub enesestmõistetavaks, muutuks vähihaigete ravi suuresti.““
